Laenu ja tulumaksu teemad kattuvad mitmel viisil, kuid laenud ise ei ole otseselt maksustatavad, kuna need ei kujuta endast tulu. Siiski võib esineda juhtumeid, kus laen on seotud tulumaksuga, eriti siis, kui laenuga seotud tehingud või tingimused ei vasta tavapärasele praktikale. Maksustamise erisused ilmnevad peamiselt siis, kui laenu antakse ebatavalistel tingimustel, näiteks intressivabalt, kui laenuvõtja ja laenuandja on seotud isikud või kui laen kustutatakse ja see muutub tegelikult tuluallikaks.

Selles artiklis käsitleme, kuidas laenud ja tulumaks on seotud, millal võib tekkida maksukohustus ning millised on seotud laenude maksustamise erisused.

1. Kas laen on tulumaksuga maksustatav?

Üldiselt ei kuulu laenu saamine või andmine tulumaksu alla, sest laen ei kujuta endast tulu – laenuvõtja on kohustatud laenu tagasi maksma. Laen on tavaliselt rahaline kohustus, mitte tululiik, mistõttu ei maksustata laenusummat tulumaksuga.

Näiteks:

• Isiklik laen: Kui füüsiline isik võtab pangast laenu, siis seda ei käsitleta tuluna ja laenuvõtjal ei ole kohustust sellelt summalt tulumaksu tasuda.
• Ettevõtte laen: Kui ettevõte võtab laenu pangast või muult juriidiliselt isikult, ei maksustata seda samuti tuluna, kuna tegemist on kohustusega, mitte tuluga.

Siiski on olukordi, kus laenud võivad siiski kaasa tuua maksukohustusi. Need olukorrad tekivad peamiselt erisoodustuste, seotud isikute vaheliste tehingute või laenude kustutamise tõttu.

2. Erisoodustus ja seotud isikute vahelised laenud

Kui ettevõte annab laenu oma töötajale, juhatuse liikmele või muule seotud isikule, võib tekkida erisoodustuse maksustamise kohustus. Seda võib juhtuda näiteks juhul, kui laen antakse intressivabalt või madalama intressimääraga kui turutingimustel.

a) Intressivaba või madala intressiga laen

Kui tööandja või seotud ettevõte annab töötajale laenu madalama intressiga või intressivabalt, loetakse intressimäärade vahe erisoodustuseks. Erisoodustust käsitletakse kui töötaja jaoks saadud rahalist hüve, mis on maksustatav nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksuga.

Näide:

• Kui turutingimustel intressimäär laenu puhul oleks 5%, kuid tööandja annab töötajale laenu 1% intressimääraga, loetakse vahe (4%) erisoodustuseks, mille pealt tööandja peab maksma maksud.

Maksukohustused erisoodustuse puhul:

• Tulumaks: Erisoodustuselt tuleb tasuda tulumaks, mille määr on Eestis 20%.
• Sotsiaalmaks: Lisaks tuleb tasuda sotsiaalmaksu, mille määr on 33%.

3. Laenu kustutamine ja maksustamine

Teine olukord, kus laenu võib käsitleda maksustatava tuluna, on siis, kui laenu ei tagastata ja see kustutatakse. Kui laenuandja otsustab laenuvõlgniku laenuvõla täielikult või osaliselt kustutada, võib seda käsitleda laenuvõtja jaoks tuluna, kuna laenuvõtjal ei ole enam kohustust laenu tagasi maksta.

a) Laenu kustutamine füüsilisel isikul

Kui füüsiline isik saab laenu ja laenuandja kustutab hiljem selle laenu, siis käsitletakse kustutatud laenusummat isiku maksustatava tuluna. See tähendab, et laenuvõtja peab maksma kustutatud summalt tulumaksu, sest see summa käsitletakse kui rahalist kasu, mis vabaneb võlakohustusest.

Näide:

• Kui füüsiline isik võtab 10 000 euro suuruse laenu ja laenuandja otsustab laenu võlgnevuse kustutada, loetakse see 10 000 euro suurune summa maksustatavaks tuluks ja füüsiline isik peab tasuma sellelt summalt tulumaksu.

b) Laenu kustutamine juriidilisel isikul

Kui ettevõte kustutab seotud isikule antud laenu, loetakse see seotud isiku jaoks samuti maksustatavaks tuluks. See kehtib näiteks siis, kui juhatuse liige või seotud töötaja ei suuda laenu tagasi maksta ja ettevõte otsustab laenu maha kanda.

Kui laen kustutatakse juriidilisele isikule (näiteks emaettevõte kustutab tütarettevõttele antud laenu), ei ole see tavaliselt maksustatav, kuna tegemist on ettevõtetevahelise laenuga. Siiski võib see mõjutada ettevõtte finantsaruandeid ja selle kajastamist kasumi jaotamisel.

4. Laenud ja maksude vältimine

Mõnel juhul võivad ettevõtted või üksikisikud proovida kasutada laene maksudest kõrvalehoidmiseks. Näiteks võib ettevõte anda seotud isikule laenu, kuid tegelikult ei kavatseta seda tagasi maksta, muutes laenu varjatuks tuluks. Sellised tehingud on maksuhalduri erilise tähelepanu all ja võivad põhjustada maksualaseid vaidlusi.

Eestis reguleerib selliseid olukordi tulumaksuseaduse § 53, mis sätestab, et kui laenu andmine või muu sarnane tehing viiakse läbi maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, võib maksuhaldur käsitleda tehingut kui varjatud dividendi ja nõuda maksude tasumist.

5. Kuidas laen ja tulumaksu erisused mõjutavad ettevõtteid ja töötajaid?

Laenude maksustamise erisused mõjutavad nii ettevõtteid kui ka töötajaid mitmel viisil:

• Ettevõtete jaoks: Ettevõtted peavad hoolikalt jälgima, et laenutingimused vastaksid turutingimustele, et vältida erisoodustuste maksustamist. Samuti on oluline tagada, et laenud ei muutu maksudest kõrvalehoidmise vahendiks, kuna see võib kaasa tuua täiendavaid maksukohustusi ja karistusi.
• Töötajate jaoks: Töötajad, kes saavad oma tööandjalt soodsama intressimääraga laenu või kelle laen kustutatakse, peavad arvestama võimalike maksukohustustega. Soodustuse väärtuse maksustamine võib vähendada töötaja saadavat hüve ja muuta laenu tegeliku väärtuse oluliselt väiksemaks.

6. Kokkuvõte

Kuigi laenud ise ei kuulu tavaliselt tulumaksuga maksustamise alla, võivad teatud olukorrad tekitada maksukohustusi. Erisoodustus, mis tekib seoses seotud isikute vaheliste sooduslaenudega, ja laenude kustutamine on peamised valdkonnad, kus laenu ja tulumaksu teemad kattuvad.

Ettevõtjad ja laenuvõtjad peavad olema teadlikud, millal ja kuidas võivad laenud kaasa tuua maksukohustusi, ning jälgima hoolikalt laenu tingimusi ja tehinguid, et vältida ootamatuid makse ja seaduse rikkumist. Maksuhaldurid on tihti tähelepanelikud võimalike maksudest kõrvalehoidmise skeemide suhtes, kus laene kasutatakse varjatud tulu loomiseks, ning selliseid tehinguid tuleb käsitleda suure ettevaatusega.