Juhatuse liikmed mängivad ettevõtte juhtimisel olulist rolli ja neil võib tekkida vajadus saada ettevõttelt rahalist toetust või laenu isiklike või ettevõtlusalaste kulutuste katmiseks. Siiski kaasneb juhatuse liikmele laenu andmisega mitmeid juriidilisi ja maksunduslikke aspekte, mida tuleb hoolikalt kaaluda, et vältida võimalikke maksuriske ja seaduslikke probleeme.

Samuti on ettevõtete finantseerimine ettevõttesiseselt oluline teema, eriti kui otsitakse võimalusi, kuidas optimeerida äritegevust, rahastada ettevõtte kasvu ja arendust ilma välise laenukoormuseta. Selles artiklis käsitleme juhatuse liikmele antava laenu võimalusi, sellega seotud maksukohustusi ning ärisisesed finantseerimisvõimalusi.

1. Laen juhatuse liikmele: millal on see võimalik?

Juhatuse liikmele laenu andmine on juriidiliselt lubatud, kuid see tuleb läbi viia läbipaistval ja korrektsetel tingimustel. Laenu andmisel tuleb järgida ettevõtte põhikirjas sätestatud reegleid ja tagada, et kõik osapooled järgivad seadust.

Ettevõtted võivad oma juhatuse liikmetele laenu anda järgmistel juhtudel:

1. Isikliku vajaduse rahastamiseks: Juhatuse liige võib laenata ettevõttelt raha isiklikuks otstarbeks, näiteks kinnisvara ostmiseks või muude kulutuste katmiseks.
2. Ettevõtte tegevuse rahastamiseks: Kui juhatuse liige võtab laenu, et rahastada ettevõtte projekte, investeeringuid või muid äritegevusega seotud kulusid.
3. Lühiajalised rahalised vajadused: Juhatuse liikmetele võib anda laenu ka ajutiste rahavoogude probleemide lahendamiseks.

Laenu andmisel juhatuse liikmele tuleb silmas pidada järgmisi aspekte:

• Läbipaistvus: Laen tuleb registreerida ja dokumenteerida. Laenulepingus peavad olema selgelt määratletud tingimused, sealhulgas intressimäär, tagasimaksegraafik ja võimalikud sanktsioonid makseviivituste korral.
• Põhikirja järgimine: Ettevõtte põhikirjas võivad olla seatud piirangud juhatuse liikmele laenu andmisele, mistõttu on oluline enne laenu andmist veenduda, et see on kooskõlas ettevõtte sisereeglitega.
• Osanike või aktsionäride nõusolek: Mõnes ettevõttes võib osanike või aktsionäride nõusolek olla vajalik juhatuse liikmele laenu andmiseks, eriti kui tegemist on märkimisväärse summaga.

2. Erisoodustus ja maksustamine juhatuse liikmele antud laenu puhul

Kui ettevõte annab juhatuse liikmele laenu soodustingimustel, näiteks intressivabalt või turuhinnast madalama intressiga, võib tekkida maksukohustus seoses erisoodustusega. Erisoodustust käsitletakse kui juhatuse liikme jaoks saadud hüve, mis tuleb maksustada nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksuga.

a) Erisoodustus

Erisoodustus tekib juhul, kui juhatuse liige saab laenu madalama intressimääraga, kui turutingimused ette näevad. Kui turul pakutakse sarnaseid laene näiteks 5% intressiga, kuid ettevõte annab juhatuse liikmele laenu intressimääraga 1%, loetakse 4% intressivahet erisoodustuseks, millelt tuleb maksta maksud.

Maksukohustused erisoodustuse puhul:

• Tulumaks: 20% erisoodustuse summalt.
• Sotsiaalmaks: 33% erisoodustuse summalt.

Näide:

• Kui juhatuse liige saab ettevõttelt 50 000 euro suuruse laenu 1% intressimääraga ja turuintress on 5%, loetakse erisoodustuse summaks intressivahe (4%) ehk 2000 eurot aastas. Selle summa pealt peab ettevõte maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu.

b) Maksuvaba laen

Kui laenu intressimäär on turutingimustel või kõrgem, ei ole tegemist erisoodustusega ning sellega ei kaasne täiendavaid maksukohustusi. Maksuhaldur aktsepteerib laenude puhul turutingimusi, kui need vastavad sarnastele intressimääradele, mida pangad ja finantsasutused laenudega seoses pakuvad.

3. Seaduslikud piirangud juhatuse liikmele laenu andmisel

Juhatuse liikmele laenu andmisega on seotud mitmeid seaduslikke piiranguid ja kohustusi, mis on mõeldud selleks, et kaitsta ettevõtte huve ja vältida olukordi, kus juhatuse liikmed kasutavad ettevõtte vahendeid isiklikuks kasuks ebaõiglasel viisil.

a) Laenu tagastamise kohustus

Juhatuse liikmele antud laenu puhul peab olema selge tagasimaksegraafik ja tingimused. Kui laenu ei tagastata vastavalt kokkuleppele, võib see ettevõttele kaasa tuua rahalisi raskusi ja kahjustada ettevõtte finantsseisu. Ettevõte peab laenuandmise korral veenduma, et juhatuse liige suudab laenu tagasi maksta.

b) Laenu kustutamine

Kui ettevõte otsustab juhatuse liikmele antud laenu kustutada, loetakse see maksustatavaks tuluks juhatuse liikme jaoks. Laenu kustutamine võib viia selleni, et kustutatud laenusumma käsitletakse juhatuse liikme tuluna, mis tuleb deklareerida ja maksustada.

4. Ärisisesed finantseerimisvõimalused

Lisaks juhatuse liikmele antavatele laenudele võivad ettevõtted kasutada ka muid ärisiseseid finantseerimisvõimalusi. Need võivad aidata ettevõttel säilitada likviidsust ja hallata finantsressursse tõhusamalt.

a) Omanikulaenud

Omanikulaen on levinud viis, kuidas ettevõtte omanikud või osanikud saavad ettevõttele laenu anda. See võib olla eriti kasulik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kus omanikud soovivad ettevõtet toetada ilma väliseid investoreid kaasamata.

Omanikulaenu eelised:

• Paindlikkus: Omanikulaenude tingimused võivad olla paindlikumad kui pangalaenud, sest laenuandja ja ettevõtte vahel on lähedane suhe.
• Vähem formaalsusi: Omanikulaenu puhul ei pruugi olla vaja läbida kõiki formaalseid samme, mida pangad nõuavad, näiteks põhjalik finantsanalüüs või tagatise esitamine.

Siiski tuleb arvestada, et omanikulaenud peavad olema korralikult dokumenteeritud ja eristatud osakapitalist, et vältida segadusi maksustamise osas.

b) Krediidiliin ja arvelduskrediit

Ettevõtted võivad kasutada krediidiliine või arvelduskrediiti, et saada kiiret ja paindlikku rahastust igapäevaste tegevuste või ootamatute kulutuste katmiseks. Krediidiliin võimaldab ettevõttel laenata raha vastavalt vajadusele kuni teatud limiidini, ilma et oleks vaja võtta kindlat laenu.

Arvelduskrediit on sarnane krediidiliinile, kuid võimaldab ettevõttel kasutada pangakontot üle selle jäägi, et katta ajutisi rahavoogude puudujääke.

c) Ettevõtte rahavoogude haldamine

Ettevõttesisene finantsjuhtimine on oluline, et tagada piisav likviidsus ja rahavood. Siin on mõned tavad, mida ettevõtted võivad kasutada:

• Faktoring: Kui ettevõttel on palju laekumata arveid, võib kasutada faktoringut, kus ettevõte müüb oma nõuded kolmandale osapoolele ja saab arved kohe rahaks.
• Maksetähtaja haldamine: Ettevõtted saavad parandada oma rahavoogusid, pikendades tarnijatele maksetähtaegu ja lühendades klientidelt laekumiste tähtaegu.

d) Kasumi jaotamine ja dividendid

Kui ettevõttel on piisavalt kasumit, saavad osanikud või aktsionärid otsustada kasumi jaotamise või dividendide maksmise üle. Kuigi dividendid on maksustatavad tuluna, võivad need olla heaks alternatiiviks juhatuse liikmele või omanikele laenu andmise asemel.

5. Riski ja vastutuse kaalumine

Juhatuse liikmele laenu andmisel või muude finantseerimisvõimaluste kasutamisel peab ettevõte hoolikalt kaaluma võimalikke riske ja vastutust. Laenu andmine võib olla kasulik, kuid sellega kaasneb oht, et laenu ei tagastata või see tekitab ettevõttele rahalisi probleeme.

Samuti tuleb meeles pidada, et finantskohustuste mittetäitmise korral võib vastutus langeda juhatuse liikmele, kes peab tegutsema ettevõtte huvides ja tagama, et ettevõtte finantsid oleksid korras.

Kokkuvõte

Laen juhatuse liikmele ja muud ärisisesed finantseerimisvõimalused võivad olla kasulikud tööriistad, et toetada ettevõtte rahalist tegevust ja juhatuse liikme vajadusi. Samas kaasnevad nendega juriidilised ja maksustamise küsimused, mida tuleb hoolikalt jälgida, et vältida maksuriske ja tagada seaduste järgimine.

Oluline on, et laenud oleksid dokumenteeritud ja vastaksid turutingimustele, et vältida erisoodustuse maksukohustust. Lisaks võivad ettevõtted kaaluda ka muid ärisiseseid finantseerimisvõimalusi, nagu omaniku laenud, krediidiliinid ja kasumi jaotamine, et hoida finantsvahendid kontrolli all ja tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.